30. juunil avaldas portaal aastaaruande Euroopa Parlamendi hääletuskäitumise kohta. Oma pressiteates tuuakse välja kolm tähtsamat punkti:

• *Euroopa Rahvapartei on küll suurim fraktsioon parlamendis, kuid üha enam juhtub seda, et parteil jääb mõnedes tähtsates küsimustes mõjukust väheks ja ta ei suuda hääletust oma soovi järgi kallutada.
• *Üha enam juhtub, et kaalukeeleks osutub Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsioon. ALDEl on sageli võimalik valida, kas teha koostööd Euroopa Rahvaaparteiga või Sotsiaaldemokraatide ja Rohelistega. Seetõttu on ALDE olnud pigem võitjate poolel, ehk suurem osa hääletamisest on korda läinud, sest saavutati eesmärgipärane tulemus.
• *Möödunud aasta paistis silma ka paranenud kohalviibimise määra ja hääletamine fraktsiooni sees on muutunud sidusamaks. Need arengud, lisaks suurenenud otsustusvõimalus Lissaboni lepinguga võivad tähendada senisest enam erakonna-põhiseid koalitsioonide moodustamist ja parlamendis hääletamist.

SIIT SAAB ARUANDE ALLA LAADIDA

Ma juurdlesin juba ammu selle üle, kas tõesti pole võimalik Tallinna poolt kehtestatud ja palju segadust tekitatud müügimaksuga midagi ette võtta. Lausa valus oli kuulata raadiosaateid ja teledebatte, kus nõutud ettevõtjate esindusorganisatsioonid pealinna esindajatele lugematu arv küsimusi esitasid ja väljendasid seisukohta, et taoliselt kehtestatud maks pole kauplejatele arusaadav ning tekitab olukorra, kus kogu Eesti maksumaksjad peavad kinni maksma Tallinna äpardunud müügimaksu määruse.

Kõige rohkem tekitaski õudu mõte, et suured kaubandusketid peavad “müügimaksu” kinni pidama ka näiteks Tartu esinduses müüdavatelt kaupadelt, sest süsteemides pole võimalik vajalikul määral erisusi sisse viia. See võimaldab firmadel Tallinnale makstava müügimaksu niiöelda tasa teenida. Mina ega Reformierakond ei saa sellist trikitamist õigeks pidada. Müügimaksuga seoses on tekkinud palju teisigi ebamugavusi, mis õnneks järgmisel aastal kaovad. Loodetavasti korvab nende ebamugavuste kadumine firmadele ja ka ostjatele seni tekitatud kahju ning kui 2011 aastal tuleb käibele €, siis võime ehk isegi väikest hinnalangust näha, sest 1% müügimaks kaob.

Tallinn peaks aga juba praegu mõtlema hakkama, kuidas ebavajalikke kulutusi kokku hoida, et vältida juba praegu kummitavat eelarvekriisi. Kahjuks peab nentima, et sotside ja keski koalitsioon ei anna selleks erilist lootust.

Varivalimised eelkõige Tartus näitasid, et noorte huvi poliitika vastu pole sugugi väikesem, kui juba täisealistel kodanikel. Positiivne näide Euroopas  on Austria, kes valimisea nii parlamendi, regionaalsetel kui ka Euroopa Liidu parlamendi valimistel 16. eluaastani langetas.

Eestis on valimisea langetamist tugevalt toetanud Eesti Noorteühenduste Liit ja Noored Sotsiaaldemokraadid. Möödunud IRLi noorteühenduse üldkogul kutsus valimisea langetamist toetama ka  ametist lahkuv esimees. Ühinen eelpool mainitud organisatsioonide üleskutsega ja soovitan soojalt küsitlusest osa võtta.

VASTA KÜSITLUSELE SIIN

KUTSE

7. märtsil 2010 kell 12 Viru hotelli konverentsiruumis Balero toimub meie poolt korraldatud esimene ”Noorte Koostööfoorum”, kus saavad kokku eestikeelsed ja venekeelsed noored, eesmärgiga aru saada, mis on need eelarvamused ja stereotüübid, mis meid segavad ning mis on need ühised väärtused, mis meid ühendavad.

Arutelu põhiteemadeks on:

• eelarvamused ja stereotüübid
• noorte eluväärtused
• majanduslik olukord ja ettevõtlus
• haridus ja tulevik

Kõik, kes soovivad üritusel osaleda, täitke registreerimisvormi http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dHU1TVZhZ2NGS0tLR3p1Y080YVZwX1E6MA

Ja vastage kolmele küsimusele: http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dERSeE1fblA0ZUl6NDU0UkZWakVZaEE6MA

Kiirustage, sest töörühmades osalejate arv on piiratud!

Üritus kestab 5 tundi. Kohal on ka meie silmapaistvad poliitikud: Keit Pentus, Taavi Rõivas, Katja Ljubobratets jt.

Täna lahvatas meedias ja sotsiaalmeedias pisuke skandaal haridusminister Lukase otsuse ümber, mille tagajärjel mitmed poliitilised noorteorganisatsioonid (teiste sõnadega erakondade noortekogud) riigi toetusest ilma jäeti.

Eestis on nimelt kahte sorti noortekogusid. Ühed, kes on erakonna eelarvereal ja teised, kes tegutsevad justkui iseseisvate MTÜdena ja ei saa erakonnalt rahalisi vahendeid.

Ausalt öeldse olin isegi veidi üllatunud, kui lugesin uudist mis rääkis riigi toetuse lõpetamisest poliitilistele noortele. Ma pole kunagi eeldanud, et poliitilised ühingud peaksid samaväärse kohtlemise osaliseks saama nagu teised mittetulundusühingud. Ma saan aru, kui tegemist oleks üldpoliitilise organisatsiooniga, mis ei oma kindlat maailmavaadet. Erakonna noortekogu on siiski konkreetse partei maailmavaate levitaja ja omab kõiki neid samu eesmärke ja funktsioone, mida nn. suurerakondki.

Rumalus on väita, et poliitilised noorteorganisatsioonid seisaksid suurerakonnast kuidagi väga eraldi. Juriidiliselt küll, kuid praktiliselt mitte eriti palju. Erakonna liikmete vahel käib suhtlus ja otse loomulikult lähtuvad noored ju emaerakonna programmist ja üldistest seisukohtadest.

Mul on mõningaid tuttavaid teistest noortekogudest ja ma täitsa kujutan seda ahastust, kui laekub teade, et sellel aastal te seda 100 000 kr (laest võetud summa) ei saa. Kuidas küll aastaeelarvet kokku panna, millest ruumide renti maksta, Teeviida rendid ja nii edasi. Teisalt ma ei saa sellisest mõtlemisest aru. Uudise järgi saame teada, et erakond oma noort rakukest ei toeta. Miks siis nii? Kas ei nähta selles prioriteeti?

Ka Reformierakonna Noortekogu tegutses aastaid tagasi MTÜna. Sellest aga loobuti ammu. Leian, et kogu selle ühingu asjaajamise ja rahataotlemise arvelt hoiti palju aega ja energiat kokku, et rakendada seda organisatsiooni tarbeks.

Üleüldse, mulle tundub see pseudoprobleem. Seniajani said mõned erakonnad Eestis niiöelda topelttoetust. Suurem raha läks erakonna kukrusse ja samuti toetas riik erakondade noorteorganisatsioone. Erakondade toetus jääb aga nüüd peavad parteid toetusraha ka noortekogudega jagama. Soovin neile selles edu, sest ma ei soovi kindlasti seda, et Noored Sotsiaaldemokraadid  või Kesknoored oma tegevuse lõpetaksid. Noortel on erinevad maailmavaated ja nad peavad saama ennast sellest lähtuvalt poliitiliselt teostada.

PM: Poliitnoored on toetusest ilmajäämise pärast tagajalgadel

Kandidaate oli sellel aastal juhatusse meeldivalt palju ja kõik nad olid väga tugevad isiksused. Nagu Taavi Rõivas ütles: “Ma ei oska kuidagi otsustada, kes juhatusest välja peaks jääma, sest te kõik olete nii tugevad kandidaadid. Tulemused olid mulle aga üllatavad. Noortekogu juht ja kõik kaheksa juhatuse liiget on noormehed. Kandideeris viis neiut kuid kellelgi ei õnnestunud valituks saada.  Valijad on küll rääkinud, kuid tulemus teeb mind siiski murelikuks. Kas nii ühekülgne juhatus suudab arvestada dünaamilise organisatsiooni liikmete niivõrd erinevaid huvisid ja soove?

Tegelikult üks positiivne üllatus siiski oli. Juhatusse valiti üsna tugeva toetusega Roman Lihhavtsuk, kes on ühiskondlikult väga aktiivne ning juhtis KOV 2009 kampaaniat Lasnamäel. Tore on näha, et Noortekogus toimub edukalt rahvustevaheline lõimumine. Tänu temale suudab Noortekogu ehk edukamalt ka vene noorteni jõuda.

Noortekogu juhatusse osutusid valituks Erki Fels, Raido Neemre, Mihkel Lees, Tom Letner, Roman Lihhavtsuk, Tarmo Tamm, Martin Kukk, Karl Tamme. Noortekogu juhtimist jätkab Kalle Palling.

Mõningaid pilte, mida ma oma seebikarbika klõpsisin, saab näha SIIT.

28. novembril toimub Tartus Reformierakonna Noortekogu kongress, kus valitakse organisatsioonile uus juhatus ja juht.

Vaata videot:
Reforminoorte kongress Tartus

Alljärgnevalt toon välja mõned huvitavamad mõtted esinejatelt. Kava saab näha siin

Veidike rohkem mõtteid leiab minu Twitteri #edemokraatiakonvernts voost

—

Madise:  Tõi välja asjaolu, et e-hääletamise võlu hakkab võib olla kaduma. Märkis ära, et paljud tutvusringkonnast pöörduvad tagasi jaoskonda…

*Kui võib mõlemasse volikokku kuuluda- selle tagajärjel jäävad erakondade noorkandidaadd välja, teiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse poliitika tuleb lahus hoida.

Raudsalu:  Poliitikud teevad sots. meediat ajakirjanduse jaoks ja valimiseelsete perioodide ajal mitte valijatega suhtlemiseks.

Sibul:  Siiski suurim probleem piiri peal kõndiv välireklaam.  Keeld tuleb kaotada.

Vassil: Väidab, et valimisnõuannete tähtsus on osale valijatele väga tähtis ja vajalik.

Reinsalu:  Mõne omavalitsuse kodulehel polnud ka päev enne valimisi mitte mingisugust infot nende toimumise ega kandidaatide kohta.

Nele: Kasutati vähe sots.võrke.

Palo: Idee, teha kandidaatide twitteri, facebooki, ja blogi kataloog.

Kiisler: Eelmine aasta alustati eur rahadega projekti, millega pakutakse väikese raha eest volikoguinfosüsteemi.

Kase: Ühtne KOV veebilehtede kõige suurem pluss- filtreerimine ja rahvastikuregistri kasutamine.

Külastamist vääriv- kov.riik.ee

Mina ise seekord ei kandideerinud, sest ma ei taha võtta kohustusi, mida ma täita ei jõua või teen seda poolikult. Õnneks saab TNR välja panna tugevaid kandidaadid, kellel on rohkelt kogemusi ja uusi ideid.

Võhikutele selgituseks, et ERNK ehk Eesti Reformierakonna Noortekogu on kõigi Eesti Reformiklubide katuseorganisatsioon, mis koordineerib neid kõikki väikeseid rakukesi üle Eesti, korraldades üritusi ja jagades finantse.

Koosolekul valisime välja neli parimat, kes juba 28. novembril üleeestilisse võitlustulle astuvad. Loodame Tartule parimat.

Tulevastest üritustest tooksin samuti välja TNRi sünnipäeva ja avaliku esinemise koolituse, kus osaleda plaanin. Nendest ja paljudest teistest tulevastest üritustest saab juba tulevikus kirjutatud.

Koosoleku diskussioonipoolest rääkides tooksin välja esineja, kelleks oli TÜ dotsent Viktor Trasberg. Puudutasime praegusel hetkel eriti päevakorral teemat- maksud ja eelarve.

Arutlesime päris pikalt ettevõtete tulumaksu üle. Mul on selle kohta oma isiklik seisukoht välja kujunenud ja mulle praegune süsteem sümpatiseerib. Põhiline argument üleüldise kasumimaksu vastu on selles, et ettevõtjana tekib küsimus, miks pean kasumist osa raha riigile loovutama, pole vahet, kas teen investeeringuid või panen selle lihtsalt taskusse. Kui riik võtab kasumist 10%, siis ta tegelikult võtab ta 10% ettevõtte investeeringurahast, mis läheb innovatsioonile või firma laiendamisele.

—

Pilt siit

Praegu on üleval Talinna-TV loomine. Mina sellist projekti ei toeta. Sellel on kaks põhjust. Esiteks pole Tallinna-TV linnaelanikule hädavajalik teenus. Teiseks nõuab televisiooni tegemine rohkelt raha, mida Tallinna kitsad eelarveolud minu arvates ei võimalda.

Olen veendumusel, et igasugune meedia, välja arvatud linna/valla lehed, võib olla ainult eraalgatuslik. Olgu see siis äriline või mittetulunduslik. Linnavõimu alluvuses töötav meedia ei suuda iialgi täielikku objektiivsust garanteerida. Seda kasvõi selle tõttu, et opositsioonil on alati võimalik  seda meediat kallutatuses süüdistadaja seeläbi projekti usaldusväärsust õõnestada. Usun, et Eestis asuvad omavalitsused on piisavalt väikesed, et genereerida nii vähe uudiseid, et need kõik erinevates maakonnalehtedes või üleriigilistes meediaväljaannetes avaldatud saaks. Nagu Kruuda meediaprojekt näitas, vajab Eesti eelkõige teistsugust ja kvaliteetsemat ajakirjandust. Mul ei ole usku, et üks omavalitsus, suur küll, suudaks teha head ja linnaelanikele kasulikku ajakirjandust. Loodan, et ma ei pea oma ettekuulutust reaalselt toimimas nägema…

—

Tallinna TV uudised

—

Pildi sain siit