VoteWatch.eu on sõltumatu portaal, mis tegutseb selle nimel, et Euroopa Liidu parlamendis tehtavad otsused oleksid läbipaistvamad ja kergemini jälgitavad.
30. juunil avaldas portaal aastaaruande Euroopa Parlamendi hääletuskäitumise kohta. Oma pressiteates tuuakse välja kolm tähtsamat punkti:
- *Euroopa Rahvapartei on küll suurim fraktsioon parlamendis, kuid üha enam juhtub seda, et parteil jääb mõnedes tähtsates küsimustes mõjukust väheks ja ta ei suuda hääletust oma soovi järgi kallutada.
- *Üha enam juhtub, et kaalukeeleks osutub Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsioon. ALDEl on sageli võimalik valida, kas teha koostööd Euroopa Rahvaaparteiga või Sotsiaaldemokraatide ja Rohelistega. Seetõttu on ALDE olnud pigem võitjate poolel, ehk suurem osa hääletamisest on korda läinud, sest saavutati eesmärgipärane tulemus.
- *Möödunud aasta paistis silma ka paranenud kohalviibimise määra ja hääletamine fraktsiooni sees on muutunud sidusamaks. Need arengud, lisaks suurenenud otsustusvõimalus Lissaboni lepinguga võivad tähendada senisest enam erakonna-põhiseid koalitsioonide moodustamist ja parlamendis hääletamist.
SIIT SAAB ARUANDE ALLA LAADIDA
Ma pigem heidaks valitsusele ette asjaolu, et sellega nii kaua viivitatud on. Samas Keit Pentus nentis, et kui seda aasta keskel tegema hakata, siis tuleks Tallinnale ja teistele omavalitustele saamata müügimaks kompenseerida, sest see tulu on juba eelarvesse sisse kirjutatud.
Ma juurdlesin juba ammu selle üle, kas tõesti pole võimalik Tallinna poolt kehtestatud ja palju segadust tekitatud müügimaksuga midagi ette võtta. Lausa valus oli kuulata raadiosaateid ja teledebatte, kus nõutud ettevõtjate esindusorganisatsioonid pealinna esindajatele lugematu arv küsimusi esitasid ja väljendasid seisukohta, et taoliselt kehtestatud maks pole kauplejatele arusaadav ning tekitab olukorra, kus kogu Eesti maksumaksjad peavad kinni maksma Tallinna äpardunud müügimaksu määruse.
Kõige rohkem tekitaski õudu mõte, et suured kaubandusketid peavad “müügimaksu” kinni pidama ka näiteks Tartu esinduses müüdavatelt kaupadelt, sest süsteemides pole võimalik vajalikul määral erisusi sisse viia. See võimaldab firmadel Tallinnale makstava müügimaksu niiöelda tasa teenida. Mina ega Reformierakond ei saa sellist trikitamist õigeks pidada. Müügimaksuga seoses on tekkinud palju teisigi ebamugavusi, mis õnneks järgmisel aastal kaovad. Loodetavasti korvab nende ebamugavuste kadumine firmadele ja ka ostjatele seni tekitatud kahju ning kui 2011 aastal tuleb käibele €, siis võime ehk isegi väikest hinnalangust näha, sest 1% müügimaks kaob.
Tallinn peaks aga juba praegu mõtlema hakkama, kuidas ebavajalikke kulutusi kokku hoida, et vältida juba praegu kummitavat eelarvekriisi. Kahjuks peab nentima, et sotside ja keski koalitsioon ei anna selleks erilist lootust.
Kallid noored ja vanad poliitikahuvilised. Ma pole siia blogisse nüüd mõnda aega kirjutanud aga mõni päev tagasi potsatas minu postkasti asjalik üleskutse Gerd Tarandilt, kes korraldab oma blogis mahukat küsitlust valimisea langetamise kohta.
Varivalimised eelkõige Tartus näitasid, et noorte huvi poliitika vastu pole sugugi väikesem, kui juba täisealistel kodanikel. Positiivne näide Euroopas on Austria, kes valimisea nii parlamendi, regionaalsetel kui ka Euroopa Liidu parlamendi valimistel 16. eluaastani langetas.
Eestis on valimisea langetamist tugevalt toetanud Eesti Noorteühenduste Liit ja Noored Sotsiaaldemokraadid. Möödunud IRLi noorteühenduse üldkogul kutsus valimisea langetamist toetama ka ametist lahkuv esimees. Ühinen eelpool mainitud organisatsioonide üleskutsega ja soovitan soojalt küsitlusest osa võtta.
VASTA KÜSITLUSELE SIIN
Reforminoorte poolt on kuulda toredaid algatusi. Pühapäeval potsatas minu postkasti huvitav kutse Reforminoorte juhatuselt, kes eesotsas Romaniga korraldab “Noorte koostööfoorumi” teemal eelarvamused ja stereotüübid. Eesti- ja venekeelsed noored arutavad teemadel eelarvamused ja stereotüübid, noorte eluväärtused, majanduslik olukord ja ettevõtlus, haridus ja tulevik. Leian, et see on väga tervitatav, et just Reforminoored on võtnud ette ja korraldanud sellise ürituse, sest kahe suure grupi koostöövõimalustest on räägitud juba küll ja küll. Nüüd tuleb reaalselt tegutsema hakata.
KUTSE
7. märtsil 2010 kell 12 Viru hotelli konverentsiruumis Balero toimub meie poolt korraldatud esimene ”Noorte Koostööfoorum”, kus saavad kokku eestikeelsed ja venekeelsed noored, eesmärgiga aru saada, mis on need eelarvamused ja stereotüübid, mis meid segavad ning mis on need ühised väärtused, mis meid ühendavad.
Arutelu põhiteemadeks on:
- eelarvamused ja stereotüübid
- noorte eluväärtused
- majanduslik olukord ja ettevõtlus
- haridus ja tulevik
Kiirustage, sest töörühmades osalejate arv on piiratud!
Üritus kestab 5 tundi. Kohal on ka meie silmapaistvad poliitikud: Keit Pentus, Taavi Rõivas, Katja Ljubobratets jt.
Täna lahvatas meedias ja sotsiaalmeedias pisuke skandaal haridusminister Lukase otsuse ümber, mille tagajärjel mitmed poliitilised noorteorganisatsioonid (teiste sõnadega erakondade noortekogud) riigi toetusest ilma jäeti.
Eestis on nimelt kahte sorti noortekogusid. Ühed, kes on erakonna eelarvereal ja teised, kes tegutsevad justkui iseseisvate MTÜdena ja ei saa erakonnalt rahalisi vahendeid.
Ausalt öeldse olin isegi veidi üllatunud, kui lugesin uudist mis rääkis riigi toetuse lõpetamisest poliitilistele noortele. Ma pole kunagi eeldanud, et poliitilised ühingud peaksid samaväärse kohtlemise osaliseks saama nagu teised mittetulundusühingud. Ma saan aru, kui tegemist oleks üldpoliitilise organisatsiooniga, mis ei oma kindlat maailmavaadet. Erakonna noortekogu on siiski konkreetse partei maailmavaate levitaja ja omab kõiki neid samu eesmärke ja funktsioone, mida nn. suurerakondki.
Rumalus on väita, et poliitilised noorteorganisatsioonid seisaksid suurerakonnast kuidagi väga eraldi. Juriidiliselt küll, kuid praktiliselt mitte eriti palju. Erakonna liikmete vahel käib suhtlus ja otse loomulikult lähtuvad noored ju emaerakonna programmist ja üldistest seisukohtadest.
Mul on mõningaid tuttavaid teistest noortekogudest ja ma täitsa kujutan seda ahastust, kui laekub teade, et sellel aastal te seda 100 000 kr (laest võetud summa) ei saa. Kuidas küll aastaeelarvet kokku panna, millest ruumide renti maksta, Teeviida rendid ja nii edasi. Teisalt ma ei saa sellisest mõtlemisest aru. Uudise järgi saame teada, et erakond oma noort rakukest ei toeta. Miks siis nii? Kas ei nähta selles prioriteeti?
Ka Reformierakonna Noortekogu tegutses aastaid tagasi MTÜna. Sellest aga loobuti ammu. Leian, et kogu selle ühingu asjaajamise ja rahataotlemise arvelt hoiti palju aega ja energiat kokku, et rakendada seda organisatsiooni tarbeks.
Üleüldse, mulle tundub see pseudoprobleem. Seniajani said mõned erakonnad Eestis niiöelda topelttoetust. Suurem raha läks erakonna kukrusse ja samuti toetas riik erakondade noorteorganisatsioone. Erakondade toetus jääb aga nüüd peavad parteid toetusraha ka noortekogudega jagama. Soovin neile selles edu, sest ma ei soovi kindlasti seda, et Noored Sotsiaaldemokraadid või Kesknoored oma tegevuse lõpetaksid. Noortel on erinevad maailmavaated ja nad peavad saama ennast sellest lähtuvalt poliitiliselt teostada.
PM: Poliitnoored on toetusest ilmajäämise pärast tagajalgadel
