Täna lahvatas meedias ja sotsiaalmeedias pisuke skandaal haridusminister Lukase otsuse ümber, mille tagajärjel mitmed poliitilised noorteorganisatsioonid (teiste sõnadega erakondade noortekogud) riigi toetusest ilma jäeti.
Eestis on nimelt kahte sorti noortekogusid. Ühed, kes on erakonna eelarvereal ja teised, kes tegutsevad justkui iseseisvate MTÜdena ja ei saa erakonnalt rahalisi vahendeid.
Ausalt öeldse olin isegi veidi üllatunud, kui lugesin uudist mis rääkis riigi toetuse lõpetamisest poliitilistele noortele. Ma pole kunagi eeldanud, et poliitilised ühingud peaksid samaväärse kohtlemise osaliseks saama nagu teised mittetulundusühingud. Ma saan aru, kui tegemist oleks üldpoliitilise organisatsiooniga, mis ei oma kindlat maailmavaadet. Erakonna noortekogu on siiski konkreetse partei maailmavaate levitaja ja omab kõiki neid samu eesmärke ja funktsioone, mida nn. suurerakondki.
Rumalus on väita, et poliitilised noorteorganisatsioonid seisaksid suurerakonnast kuidagi väga eraldi. Juriidiliselt küll, kuid praktiliselt mitte eriti palju. Erakonna liikmete vahel käib suhtlus ja otse loomulikult lähtuvad noored ju emaerakonna programmist ja üldistest seisukohtadest.
Mul on mõningaid tuttavaid teistest noortekogudest ja ma täitsa kujutan seda ahastust, kui laekub teade, et sellel aastal te seda 100 000 kr (laest võetud summa) ei saa. Kuidas küll aastaeelarvet kokku panna, millest ruumide renti maksta, Teeviida rendid ja nii edasi. Teisalt ma ei saa sellisest mõtlemisest aru. Uudise järgi saame teada, et erakond oma noort rakukest ei toeta. Miks siis nii? Kas ei nähta selles prioriteeti?
Ka Reformierakonna Noortekogu tegutses aastaid tagasi MTÜna. Sellest aga loobuti ammu. Leian, et kogu selle ühingu asjaajamise ja rahataotlemise arvelt hoiti palju aega ja energiat kokku, et rakendada seda organisatsiooni tarbeks.
Üleüldse, mulle tundub see pseudoprobleem. Seniajani said mõned erakonnad Eestis niiöelda topelttoetust. Suurem raha läks erakonna kukrusse ja samuti toetas riik erakondade noorteorganisatsioone. Erakondade toetus jääb aga nüüd peavad parteid toetusraha ka noortekogudega jagama. Soovin neile selles edu, sest ma ei soovi kindlasti seda, et Noored Sotsiaaldemokraadid või Kesknoored oma tegevuse lõpetaksid. Noortel on erinevad maailmavaated ja nad peavad saama ennast sellest lähtuvalt poliitiliselt teostada.
28. novembril toimus Reformierakonna Noortekogu kongress. See oli mulle juba teine Noortekogu kongress, kus osaleda õnnestus. Ürituse korraldamise koha pealt on mul ainult positiivseid kommentaare jagada. Toimus see tipptasemel konverentsiruumides ja õhtujuhi valik oli samuti igati õnnestunud. Kogu protsess oli küll intensiivne kuid minu jaoks äärmiselt huvitav. Tervituskõnega esines Vabariigi peaminister Andrus Ansip kui ka edukad Noortekogu praegused ja endised liikmed.
Kandidaate oli sellel aastal juhatusse meeldivalt palju ja kõik nad olid väga tugevad isiksused. Nagu Taavi Rõivas ütles: “Ma ei oska kuidagi otsustada, kes juhatusest välja peaks jääma, sest te kõik olete nii tugevad kandidaadid. Tulemused olid mulle aga üllatavad. Noortekogu juht ja kõik kaheksa juhatuse liiget on noormehed. Kandideeris viis neiut kuid kellelgi ei õnnestunud valituks saada. Valijad on küll rääkinud, kuid tulemus teeb mind siiski murelikuks. Kas nii ühekülgne juhatus suudab arvestada dünaamilise organisatsiooni liikmete niivõrd erinevaid huvisid ja soove?
Tegelikult üks positiivne üllatus siiski oli. Juhatusse valiti üsna tugeva toetusega Roman Lihhavtsuk, kes on ühiskondlikult väga aktiivne ning juhtis KOV 2009 kampaaniat Lasnamäel. Tore on näha, et Noortekogus toimub edukalt rahvustevaheline lõimumine. Tänu temale suudab Noortekogu ehk edukamalt ka vene noorteni jõuda.
Noortekogu juhatusse osutusid valituks Erki Fels, Raido Neemre, Mihkel Lees, Tom Letner, Roman Lihhavtsuk, Tarmo Tamm, Martin Kukk, Karl Tamme. Noortekogu juhtimist jätkab Kalle Palling.
Mõningaid pilte, mida ma oma seebikarbika klõpsisin, saab näha SIIT.
Madise:Tõi välja asjaolu, et e-hääletamise võlu hakkab võib olla kaduma. Märkis ära, et paljud tutvusringkonnast pöörduvad tagasi jaoskonda.
*Kui võib mõlemasse volikokku kuuluda- tagajärjel jäävad erakondade noorkandidaadd välja, II riigi ja kohaliku om poliitika tuleb lahus hoida.
Raudsalu: Poliitikud teevad sots. meediat ajakirjanduse jaoks ja valimiseelsete perioodide ajal
Sibul: Siiski suurim probleem piiri peal kõndiv välireklaam. Keeld tuleb kaotada.
Vassil: Väidab, et valimisnõuannete tähtsus on osale valijatele väga tähtis ja vajalik.
reinsalu: mõnel omav. kodulehel polnud ka päev enne valimisi mitte minngisugust infot
nele: kasutati vähe sots.võrke
šhein:
palo: idee, teha kandidaatide twitter, facebook, ja blogide kataloog
Kiisler: Eelmine aasta alustati eur rahadega projekti, millega pakutakse väikese raha eest volikoguinfosüsteemi.
kase: ühtne KOV veebilehtede kõige suurem pluss- filtreerimine ja rahvastikuregistri kasutamine
kov.riik.ee
Madise: Tõi välja asjaolu, et e-hääletamise võlu hakkab võib olla kaduma. Märkis ära, et paljud tutvusringkonnast pöörduvad tagasi jaoskonda…
*Kui võib mõlemasse volikokku kuuluda- selle tagajärjel jäävad erakondade noorkandidaadd välja, teiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse poliitika tuleb lahus hoida.
Raudsalu: Poliitikud teevad sots. meediat ajakirjanduse jaoks ja valimiseelsete perioodide ajal mitte valijatega suhtlemiseks.
Sibul: Siiski suurim probleem piiri peal kõndiv välireklaam. Keeld tuleb kaotada.
Vassil: Väidab, et valimisnõuannete tähtsus on osale valijatele väga tähtis ja vajalik.
Reinsalu: Mõne omavalitsuse kodulehel polnud ka päev enne valimisi mitte mingisugust infot nende toimumise ega kandidaatide kohta.
Nele: Kasutati vähe sots.võrke.
Palo: Idee, teha kandidaatide twitteri, facebooki, ja blogi kataloog.
Kiisler: Eelmine aasta alustati eur rahadega projekti, millega pakutakse väikese raha eest volikoguinfosüsteemi.
Kase: Ühtne KOV veebilehtede kõige suurem pluss- filtreerimine ja rahvastikuregistri kasutamine.
Kolmapäeva õhtul (04.11.09) toimus Tartu Noorte Reformiklubi koosolek, mis oli mõnevõrra tähtsam, kui teised iganädalased koosolekud. Nimelt valisime oma klubi kandidaadid 28. novembril toimuvaks Eesti Reformierakonna Noortekogu Üldkogu juhatuse valimisteks.
Mina ise seekord ei kandideerinud, sest ma ei taha võtta kohustusi, mida ma täita ei jõua või teen seda poolikult. Õnneks saab TNR välja panna tugevaid kandidaadid, kellel on rohkelt kogemusi ja uusi ideid.
Võhikutele selgituseks, et ERNK ehk Eesti Reformierakonna Noortekogu on kõigi Eesti Reformiklubide katuseorganisatsioon, mis koordineerib neid kõikki väikeseid rakukesi üle Eesti, korraldades üritusi ja jagades finantse.
Koosolekul valisime välja neli parimat, kes juba 28. novembril üleeestilisse võitlustulle astuvad. Loodame Tartule parimat.
Tulevastest üritustest tooksin samuti välja TNRi sünnipäeva ja avaliku esinemise koolituse, kus osaleda plaanin. Nendest ja paljudest teistest tulevastest üritustest saab juba tulevikus kirjutatud.
Koosoleku diskussioonipoolest rääkides tooksin välja esineja, kelleks oli TÜ dotsent Viktor Trasberg. Puudutasime praegusel hetkel eriti päevakorral teemat- maksud ja eelarve.
Arutlesime päris pikalt ettevõtete tulumaksu üle. Mul on selle kohta oma isiklik seisukoht välja kujunenud ja mulle praegune süsteem sümpatiseerib. Põhiline argument üleüldise kasumimaksu vastu on selles, et ettevõtjana tekib küsimus, miks pean kasumist osa raha riigile loovutama, pole vahet, kas teen investeeringuid või panen selle lihtsalt taskusse. Kui riik võtab kasumist 10%, siis ta tegelikult võtab ta 10% ettevõtte investeeringurahast, mis läheb innovatsioonile või firma laiendamisele.
Mina olen Ago Press ning kandideerin kohalike omavalitsuste valimistel Tartu linna volikokku 2013 aastal. Olen 20 aastat vana ning alustasin 2009. aastal ülikooliõpinguid Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduste erialal, kõrvalerialaks politoloogia. Kuulun mittetulundusühingusse, mis tegeleb inimõiguste küsimustega.
Leian, et Tartus on hoolimata suurest noorte kogukonnast ikka veel palju eelarvamusi ning mõistmatust teistsuguste inimeste vastu. Olgu need siis puudega inimesed, eakad, tumeda nahavärviga või teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga inimesed. Kõik me oleme erilised ning väärime elamisväärset elukeskkonda. Soovin, et Tartust saaks eelarvamustevaba linn Eestis. Linn, kus igal inimesel on turvaline ning meeldiv elada. Linn, kus tahaks luua perekonna ja asutada ettevõtteid.
